Salvesti Seljanka

 Pärast kena reede õhtut Möku baaris on alati isu millegi maitsva ja toitva järele. Olin juba mitu päeva tagasi oma külmikusse varunud mõned purgisupid, millest veel paar isendit järel oli. Üks nendest oli ka Salvesti seljanka, mis täna külmikusse sirutatud käe haardesse jäi.
 Seljanka on juba natuke teise taseme supp - ta pole nn. traditsiooniline eesti supp. Tegemist on ida poolt sisse rännanud supiga, mis hakkas laialdasemalt levima Eestis pärast Teist Maailmasõda ja alguses olidki tema põhiliseks levikukohtateks erinevad sööklad ja restoranid, mis lisaks seljankale pakkusid ka teisi venepäraseid suppe nagu rassolnik ja borš.
 Niisiis - millime siis on üks õige seljanka? Erinevaid allikaid uurides tuli välja huvitav asjaolu - seljanka ongi oma loomult purgisupp. Nimelt seljanka supimassi on juba varasemast ajast peale hoiustatud purkides ja siis vajadusel on neist siis jälle supp valmis keedetud. Seljanka supp on paks ja peab sisaldama palju liha (nii veise- kui sealiha). Seljanka peab ohtralt sisaldama sibulat (üle poole supimassist võib olla sibul). Samuti peab seal olema mõõdukalt hapukurki ja purustatud tomatit. Täit seljanka retsepti ma siinkohal välja kirjutama ei hakka, kuna tõenäoliselt on palju pädevamaid kohti selleks olemas.

 Purki avades oli juba külmalt tunda päris meeldivat lõhna. Supi mass oli paks ja viskoosne. Panin kogu supi sisu potti ja kallasin peale purgitäie vett. See oli tegelikult viga, kuna seljanka peab olema paks ja tegelikult oleks paras sellele supile pool purki vett lisada.
 Keetsin seda suppi teistest natuke kauem - et tekiks veidi siduvam supileem ja tuleb tõdeda, et selle supi keetmisel tekkinud aroom oli lihtsalt vastupandamatu. Mul oli tunne nagu ma oleks öösel naise võtnud ja ta kööki suppi keetma kupatanud. Täpselt selline tunne oli, nagu keegi oleks köögis pool päeva midagi head vaaritanud.
Kui supp valmis, siis serveerisin ta omale välja. Kuna mul hapukoort saadaval kodus polnud, siis hammustasin kõrvale tavalist leiba ja sellega piirdusingi. Seljankat võib süüa nii koos kui ilma hapukooreta. Hapukoor on seljankaga üks "käsikäes" käiv lisand.

Nagu pildilt näha võib, siis supi sisu on mitmekesine, nagu ta seljanka puhul olema peab. Ka ei saanud maitse üle kurta. Täpselt paras soolasus. Hapukurgitükid olid ka parajalt hapud ja neid oli just mõnusas koguses. Ühest kausitäiest supist leidsin tervelt kolm oliivirõngast. Aga vist ei toihigi neid seal sees väga palju rohkem olla. Sibulat oli parajas koguses, liha oli võrreldes eelmiste proovitud suppidega lausa ohtralt. Supi lõhn oli mõnusalt tomatine - päris ketšupilurr ei paista see supp olevat. Isegi liiga vedelana oli see supp siiski päris mõnusalt "sisutihe".
 Lõppkokkuvõtteks ütleksin, et Salvesti seljanka on ka tulevikus minu toidulaua sagedaseks külaliseks. Kel puudub oskus ja viitsimine ise retsepti järgi seljankat teha (see pole eriti lihtne, kui tahta head tulemust saavutada), siis antud purgisupp on selleks tõeliselt hea alternatiiv. See purgisupp on selles suhtes eriline, et ta ongi ettenähtud oma loomult juba purkides hoiustamiseks. Seega ongi nagu õige värk juba, lihtsalt oma enda keldrist toomise asemel saab teda ka poest suhteliselt mõistliku hinnaga.

Annan sellele supile maksimaalse hinde ehk:
3 (ostan ja söön kindlasti veel).

Üldised parameetrid:
Kaal: 530 grammi;
Hind: 2.05 EUR (Selver);
Kalorsus: 492 kcal.

Head isu ja proovimist!

"3 minuti" saaga jätkub - Talupoja supp

 Kindlasti on lugejatel veel värskelt meeles lugu sellest, kuidas ma Kukesuppi maitsesin. Sellesse samasse seeriasse on auväärne supitehas Salvest paigutanud ka teisi oma tooteid, nagu näiteks Talupojasupp. Talupojasupp oli mul täna kodus külmikus kenasti ootamas ja mõtlesin ta siis ära proovida. Purgile peale vaadates paistab olevat täitsa tore ja nägus supike. Purgi kaant avades ei paistnudki üllataval kombel sellest supist silma tardunud ja paksem rasvakiht. Selle peale hakkas mul muidugi hoiatussignaal tööle - tegemist võib olla lahja supiga. Lahjadust kinnitab ka asjaolu, et purgi sisu supipotti kallates ei märganud ma mitte ühtegi lihatükki. Samuti ei märganud ma ka makarone. Supi põhiliseks täiteaineks on kartuli ja tangu segu, muus osas isegi veidi sarnane Kukesupile. Sisaldab mõõdukalt porgandit ja ka vähesel määral tilli.

Enda õnnetuseks kallasin supi sisse liiga palju vett - sellele supile võib klassikalisest kogusest ehk 1 purk kindlasti vähem panna, nii pool purki. Antud supp on vägagi vedel.

 Kui olin supi keetmisega ühele poole saanud, siis täitis mu kööki vägagi tuttav aroom - Kukesupi-laadne aroom. 

 Egas midagi, võtsin siis paar kulbitäit ja paigutasin äsjavalminud supikest oma toidunõusse, misjärel pärast serveerimist avanes selline vaatepilt:

Hoolimata oma lahjadusest jättis antud supp mulle väga hea mulje. Eelkõige hinna ja maitse suhte osas. Supi lõhn on sarnane Kukesupile, kuid puljongi ja soola maitse pole enam nii pealetükkiv. Tangud supis andsid isegi kerget aroomi ja maitset. Tegemist tundub olevat sellise mõnusalt lahja õhtusöögi-supiga.

Kellel tuleb tahtmine mõnikord õhtul toidulauale midagi vedelat (ma ei pea siinkohal silmas alkohoolseid jooke) kuid samas ka võrdlemisi lahjat panna (õhtuti teatavasti ei soovitata raskesti seeditavaid toite süüa), siis julgen seda suppi lausa soovitada. Tänu Talupojasupile julgen odavaid suppe ka edaspidi katsetada.

Minu hinnangul võib seda suppi täitsa teinekordki osta ja annan talle ka vastava hinde.

Minu hinne: 2 (kärab küll).

Üldised parameetrid:

Hind: 0.89 EUR (Selver);

Kalorsus: 320 kcal;

Kaal: 500 grammi.

Kukesupp

Kindlasti olete kuulnud rahvakeelset väljendit "selle asja tegemine on lihtne nagu kukesupp". Lihtne ta tõesti ongi. Salvest on lisaks oma tavapärastele suppidele müüki paisanud ka oma "3 minuti seeria" odavama hinnaklassi supid (hind umbes 1 EUR ümber erinevates poodides), mida iseloomustab järgmine purgikaane illustratsioon:

 

Otsustasin siis sellest seeriast esimesena võtta luubi ja lusika alla "Kukesupi". Purki avades vaatas kaane alt vastu pinnale kogunenud ja tardunud mõõdukas rasvakiht. Purgi sisu lähemalt silmitsedes ei jäänud silma mitte ükski lihatükk. Ka polnud kanalihast sõnagi mainitud supi koostises.

 Kallasin siis selle sisu potti ja keetsin kolm minutit. Pärast keetmist serveerituna nägi tulemus välja selline:

Nüüd te kindlasti küsite, "aga kuidas maitses?". Tuleb kurbusega tõdeda, et ei midagi erilist ja samas mitte midagi halba ka. Minule tundus see supikene liiga soolane olevat. Ka tundus, et kanapuljongiga on veidi üle pingutatud, puljoni ja soolamaitse tulid väga kõvasti esile ja muud maitset nagu ei tundnudki. Visuaalselt pole supil viga - mõõdukalt on puistatud sisse tilli ja porganitükke. Endale üllatuseks avastasin sealt päris suure hulga erinevaid köögivilju: kartul, sibul, porgand, till ja veel mingid taimetükikesed, mida ma ei suutnud identifitseerida.

 Supi põhiliseks "täiteaineks" on mingi turbonuudli taoline makaron. Tegemist paistab olevat tõeliselt lihtsa koostise ja valmistamisprotsessi läbinud supiga. Seega on ta oma nime täitsa väärt - "Kukesupp".

 Suureks puuduseks antud supil ongi lihatükikeste või kanatükikeste puudumine. Kes liha ei armasta, võib antud supist vaimustuses olla, kuid lihaarmastaja peab paraku leppima siinkohal paraja lurriga. Ise hammustasin kõrvale singi-võileiba, mis kompenseeris sellest supist puudu oleva liha.

 Kukesupp on suhteliselt lahja, juba pärast tunniajalist seedimist oli tunda, et tahaks midagi kuskilt peale hammustada.

Minu hinnang sellele supile oleks siis:

1 (ajab asja ära, aga ostma ei torma).

Üldised parameetrid:

Hind: 0.89 EUR (Selver);

Kalorsus: 427.2 kcal;

Purgi kaal: 480 grammi.

Felixi hernesupp

Üks minu toidulaua põhilisi rikkalikuks tegijaid on olnud Põltsamaa Felixi hernesupp. Selveris maksab ta umbes 1.85 EUR. Tegemist on hernesuppidest ühe odavaimaga, kuid siiski päris maitsva supiga. Singitükke on sees piisavalt, purki avades ei tule ehmatavaid aroome ja keetes jääb ta parajalt paksuks. Koostiselt paistab silma herneste rohkus. Üldse ongi nagu põhilisteks komponentideks herned ja singitükid. Muud nagu väga silma ei paistagi. Eks koostis kajastub ka hinnas. Minu hinnangul võiks seal rohkem tilli ja progandit sees olla. Maitse ja lõhn on sellel supil meeldivad ja toiduisu tekitavad. Maitse on veidi nn läilavõitu. Midagi teravat ja vürtsikat tunda ei ole.

Mina isiklikult väga suure söömaga pole - tavaliselt saan ühest purgisupist kaks portsjonit. Antud supi üks portsjon täidab minu kõhtu kenasti järgnevaks 4-5ks tunniks. Muidugi tasub kõrvale ampsata ka leiba, et supp liiga läige ei tunduks.

Keetmisel järgida klassikalist meetodit - ühele purgitäiele supile lisada üks purgitäis vett. Keeta umbes kaks minutit.

Enesetunne pärast supi söömist oli hea. Ei tekkinud mitte mingisugust iiveldust ja tühja kõhu tunne oli läinud. Samuti ei täheldanud mõningase aja möödumisel eriolukordi oma seedekulglas.

Hinnang: 2 (kärab küll).

Üldised parameetrid:
Hind: 1.85 EUR (Selver).
Kalorsus: 837.4 kcal;
Purgi kaal: 530 grammi.

Purgisuppidest

Tere tubli lugeja!

Saame tuttavaks - mina olen Sigmar. Täiesti tavaline Tartu noormees, kes ühel heal päeval avastas enda jaoks purgisupi.

Olen juba mõnda aega otsinud oma oskamatusele süüa teha leevendust igasugustest valmistoitudest, mis poodides müügil on. Põhiline probleem nende valmistoitudega on alati kas imelik lõhn, liigne rasvasus või lihtsalt koostis on kuidagi minu jaoks paigast ära.

Ühel õhtupoolikul poes riiulite vahel ekseldes jäin seisma otse purgisuppide riiuli ees. Jäin siis neid purgikesi seal imestama ja avastasin, milline lai valik neid on. Samas aga ei kuule ega näe kuskil eriti kedagi neid söömas. Mõtlesin, et "hmm, kas tegemist on mingi teatud inimgrupi põhitoidusega?". Võimalik, et on. Üheks võimalikuks grupiks pakuksin mina välja just nimelt minusugused tegelased, kel puudub oskus ja viitsimine korralikult süüa teha.

Nüüd otsustasin läbi proovida kõik purgisupid, mis on Eesti toidupoodides müügil. Et seda kogemust veidi laiemalt jagada, avasin selle blogi. Annan põgusa ülevaate meie poodides müügil olevatest purgisuppidest üldisemalt - nende hind, maitse, enesetunne pärast söömist ja võimalusel pildid enne või/ja pärast keetmist.

Ja loomulikult ei puudu ka minupoolne hinnang sellele supile. Hinnanguid hakkan andma kolme palli süsteemis.

Lisaks mainiksin veel ära, et ma pole seotud mitte ühegi eesti toiduainete tootjaga. Kõik minu hinnangud ja arvustused põhinevad mu enda isiklikul maitse- ja kvaliteeditunnetusel. Ka ei kavatse ma neid arvustusi ei raha eest ega ilma rahata kellegi või millegi soodustamiseks teha. Katsun jääda võimalikult ausalt ja otsekoheseks. Loodetavasti ei taba mind selle eksperimendi käigus kunagi ükski ebameeldiv üllatus ja nendest meie poodides olevatest supikestest saab vaid head rääkida.

Head isu ja head lugemist!